• 3.5.2024


    Robotiekkua da ohjelmoindua kirju juohattau ohjelmoindah enzimäi Sphero miäččyrobotan vuoh, sit tiedokonehenke. Ihan nuorimat voijah ajua miäččyrobottua siirdämäl sormie telefonan libo tabletan ekruanal. Sit miäččyy voi ohjelmoija siirdämäl da ohjelmurivilöi palakižam jyttyöh da siädämäl ohjelmurivilöin parametroi. Jälgimäi Sphero-ohjelmii voi kirjuttua Javascript ohjelmoindukielellä. Samah tabah voi ohjelmoija Marty humanoidurobottuagi. Ga vältämättäh opastundah ei pie robottoi. Scratch ohjelmoindukielel voi palakižan tabah luadie animatsieloi tiedokonehen ekruanal. Kniigazes sežo opastetah ohjelmoindan alguh Python da Javascript ohjelmoindukielil.
    Tiedotehniekku on juohatus tavallizih ruadoelokses eri ammattilois yleizesti käytettylöih tiedokonehsovelduksih. Allukse ezitelläh tiedokonehen toimindua. Kirjas ezitelläh tekstankäzittelyy, kuvankäzittelyy, prezentatsieloi, taulukkolaskendua, tiedokandoin printsippoi. Huomattavu oza kirjas oppiu sellittiä internetan printsippoi da erähii terväh muttujii sovelduksii. Täsgi kirjas opastetah ohjelmoindua, vähäzen enämbi migu Robotiekkua da ohjelmoindua kirjas.

    Kirjoil igiä ei ole viitty vuottu, a päivittiä pidäs. Yhtelläh azii kogonah ei vahnene, hos vehkehet vaihtutah.

  • 1.4.2024

    Robotiekkua, ohjelmoindua da tiedotehniekkua

    Kuvua kursoin piendäs 2017-2019 Karjalan Kielen Kois


    Brošuuroi robotiekan, ohjelmoindan da tiedotehniekan kursois.


    Enzimäine tuttavundu Sphero miäččyrobottah da Scratch kieleh.


    Tuttavundu Martti-robottah da jalgumiäččykiža robotanke.


    Tytöt opastutah Scratch, Python da Javascript ohjelmoindukielih.


  • 2.4.2024

    Identitiettu da yksityžys Internetas

    Opin täs sellittiä Internetan kehitysty alguaijois nygözekse someaijan internetakse. Konzu Internettu tulou jogahizeh kodih, midä se merkiččöy prostoile ristikanzale? Valdivoveikin kamerua ei vie ole joga fonaripaččahas kui uiguriloin kylis Kitain Xinjiangas, a kirboigo kindahas valdu omah indentitiettah da yksityžyöh da puutuimmogo binzessubohatoin kaupputavarakse?

    Harpavukset kommunikaciitehniekas

    Kaheksa vuozikymmendy tagaperin enzimäzii tiedokonehii syötettih loukkokartiloil da vastavukset saimmo loukkolental libo riviprinteral. Sit tiedokonehele ruvettih jo kirjuttamah terminualal ekruananke. Konzu tiedokoneheh liitettih kuabelil monii terminualoi, sehäi mustoitti jo lähiverkuo. Sit keksittih, ku tiedokoneheh voi suaha yhtevyön telefonkuabeliigi myöte. Modeman ravevus allukse oli 110 b/s, a ruttoh liiniet da modemat ravevuttih.

    Luonnolline askel edehpäi oli luadie yhtevyksii lähiverkos toizeh. Sih niškoi kehitettih UUCP (Unix-to-Unix CoPy) protokollu, kui siirdiä tieduo kahten Unix operuattorusistiemua käyttäjän tiedokonehen välil. Moizet yhtevykset enimyölleh oldih yliopistoloin välizii, kudamis Unixua enimyölleh käytettih. Ga sithäi voidih jo siirdiä tiijostoloi, sähköpoštua, modemoil muanozas toizeh, pidi vai tiediä välittäjien čieppi paikas toizeh. Tämä jo oli internettu, verkoloin verko, enne Internettua.

    Moizen ad-hoc internetan popul'arnostin kazvettuu rodih tarveh luadie oigie internettu. Vuvvennu 1983 annettih TCP/IP v4 standardu 32-bittahizes adressas, kudamua nygöinegi Internet vie enimyölleh käyttäy. Sit pidi vie ottua käyttöh tekstumuodozet verkotunnukset (Domain Name) da verkotunnuspalvelimet (Domain Name System DNS), kudamat muutetah verkotunnuksen bittumuodozekse adresakse, kudai miäriäy kui datapakietat matkatah verkos oigieh suundah. Mustelen, ku 1980-luvun lopul rubeimmo tiägi yliopistolois käyttämäh nengomii lougiellizii tunnuksii sähköpoštan adresannu.

    Internetan kehitys biznesakse

    Allus firmat ei omaksuttu Internettua, kudai heile vikse oli vaiku akadeemine höyhötys. Suuril firmoil oli omii kommunikaciisistiemoi da Internetan rinnal oli toiziigi kommunikaciiverkoloi, ezim. bitnet. 1980-lugu oli mikrotiedokonehen nouzun aigua. PC:le (Personal Computer) nimen andanuh Microsoft tahtoi pidiä biznesan omis käzis. Se ei tahtonuh olla vaiku tiedokonehien myöjy, a tahtoi pidiä PC-ohjelmistotgi (operuattorusiestiemas lähtijen) omas kontrol'as Palvelin-aziekas (Server-Client) mallin mugah. Sentäh ei ni kenen omistettu, standartoi tavoittelii Internet heidy allus kiinnostanuh, hyö sanottih, ku "myö olemmo standartu". (Iče olen diivuinnuh, ken palvelin-aziekas mallis ižändy da ken kazakku. Minuu äijän nagratti komiksu, kudamas policii kiskou humalniekkua poličien busah da muheloittajen sanou: "Tänäpäi teidy palveli policiioficieru Ivanov".) Yhtelläh äijät PC:n käyttäjät tahtottih Internettah. Sentäh pidi Microsoftangi ruveta sidä tariččemah da yhtelaigua oppie pidiä käyttäjät omas monopolas. Internet algujah oli samanarvozien hakkeripioneroin keskinäine peer-to-peer verdaisverko, kudai oli vastoin Microsoftan ohjelmisto palvelunnu (Software as Service) idejua – suaha kaikes toimindas denguvirdua omah firmah päi.

    ICT tuli kodih

    Kaksi keksindyö/veššii tuodih informacii- da kommunikaciitehnolougii (ICT) kodih: persounukohtaine tiedokoneh (PC) 1980-luvul da mobil'noi GSM telefon 1990-luvul da niilöi yhtistäjinny sovelduksinnu sähköpoštu da livain. Sissah tiedokonehet da telekommunikacii oldih vaiku niilöin aloin ekspertoin da hakkeriloin käzis. Tämä toi massumarkinat da uvvet biznessumahtot, niilöinke miljardat käyttäjät kommunikaciitehnolougien piirih.

    Nygöi lapset kannetah kormanilois mobil'noidu telefonua, kudamas processoru on vägevembi da musto on suurembi migu puoli vuozisadua aijembi ni suurimat firmat ei voidu huaveilla. Allus sähköpoštu matkai telefonliinielöil myö 110 b/s, sit jo 100 kilobitan vauhtil, nygöi 100 megabitan vauhtil (mega=106), erähil jo gigabitoin (giga=109) vauhtil sekundas.

    Enne ICT aigua kommunikacien tehniekku oli käyttäjäle kudakui ellendettävy, ICT:nke se muuttui tavallizele käyttäjäle ellendämättömäkse – äijätgo ellendetäh elliptizien kiveröin teoriedu, kudamua käytetäh peittokirjutukses, hairavoloi kohendajua koodavustu, kudamua tarvitah viestiliinielöin hairavoloin kohendamizes, libo hävivötöindy kučistustu, kudammua tarvitah suurih siirdoravevuksih piäzendäs. Yhtelläh, pidäs voija luottua, ku kai ruadau putilleh eigo niken ulgopuoline voi puuttuo viestilöin syväindöh. Kui sähköverkon da telefonverkon, internetangi ylläpido kyzyy tehnillisty piälkačondua, ku verko ruadas putilleh. Ammuzen langutelefonan aigah keskuksen pidäi tiedi, ken pagizou kenenke (se oli metatieduo), da voi peitoči kuunnellagi. Nygöi FSB kehuu, ku hos viestit ollah peittokirjutetut, internetan metatiedolois hyö maltetah sellittiä ken kelle pagizi libo työndi viestii, hos hyvin peittokirjutettuu viestii on mahtotoi avata ilmai avaindu. Heile se pädöy ozuttamah, ken on tyrmäh pandavu "ulgomuan agentu". Operuattoroin morualu ei ilmai tehnillisty syydy anna kuunnella yhtevyksien syväindyö, eigo ni andua ulgopuolizele metatiedoloi, hos valdivollizet toimijat tahtottas suaha metatiedoloi da kieldiä peittokirjutus, kudamih heil ei ole "peittoustu".

    Špionat, rozvot da sabotoijat

    Valdivoloil on tavannu peitoči tiijustella, omakse hyövykse da toizien vahingokse, midä toizet valdivot peitoči planiiruijah. Tradicionualizen špionoindan suurel vuitil on korvannuh signualutiijustelu, kuunnella peitoči, lähäl libo loitoči, sateliitoilgi, mittustu viestii liikkuu. Toizen muailmanvoinan jälgeh USA da nelli anglienkielisty muadu ruvettih keskenäh jagamah tiijustelutieduo FVEY (Five Eyes – viizi silmiä) liitos da vuozisuan loppupuolel kehitettih ECHELON nimine sistiemu kuundelemah kaikil tavoil kaikkien mualoin viestilöi. Germuanien hallinduo suututti Angela Merkelan telefonan peittokuundelu. Israelilaine NSO firmu myöy halličuksile, toinah toizilegi bohatoile organizatsieloile Pegasus ohjelmua, kudaman voi azendua mobil'noih telefonah omistajan tiedämättäh da sen jälgeh kuunnella kaikkie, midä paistah, libo lugie kai tiijot midä sie on. Mones muas kriittizet toimittajat da oppozicii ollah suadu niskah vallanpidäjän agentat.

    Rozvotgi ollah opastuttu käyttämäh internettua. Hyö voijah ečitellä, kui piästä tiedokoneheh, kudamas on bankučotan tiedoloi libo muudu arvokastu tieduo, omistajan tiedämättäh libo "kalastelemalla" nengomii tiedoloi. Konzu hyö taritah helpuo dengua, konzu soitetah "bankaspäi" da käsketäh vaihtamah peittosanat, konzu kyzytäh lunnastamah poštah tulluh pakiettu, konzu verotoimistospäi, konzu poličiespäi, konzu ...

    Sabotuažan (pillan) luadijoi on monel tazol. Palvelunestohyökkävykseh ei pie suurdu neruo. Pidäy vai löydiä vardoičcemattomii tiedokonehii da panna net loputtomasti työndämäh sähköpoštah libo kyzymäh palveluloi mualitettuh kohteheh. Valdivotazon sabotuažua on data- da sähkökuabeliloin katkondu meren pohjas, kui jälgiaijal Baltiekkumerel da Pohjanmerel on ruvennuh katkeilemah.

    Nygöi on kebiembigi taba špionuija da bohattuo – kuhkuttua internetan käyttäi iče andamah yksityzet tiijot. Ku volontarno annetut hengikohtazet tiijot, tiijot ostotapahtumis, paginkanzois, bankučotis, käyndykohtis i m.i. yhtistelläh, ristikanzan persounas voi piirdiä profiilan, kudai on dengan arvostu tieduo firmoile. Poliitikotgi nengomua tieduo himoitah, semmite enne valličendoi. On roinnuh platformutalohus. Sociualizen meedien (some) firmat taritah ilmai palveluloi rahvahale, kerätäh tiijot niilöin käyttäjis da myvväh käyttäjis kerättylöi tiedoloi, lubua kyzymättäh, firmoile. Moizii tiedoloin keriäjii da barišniekoi ollah ezimerkikse Meta (Facebook, Whatsapp, Instagram), Snapchat, Amazon, Apple, Alphabet (Google), ByteDance (Tiktok)) ... Enimät somen käyttäjät ei iče arvata omua roulie barišannu täs biznesas. Kui Metan, Alphabetan, Applen da toiziengi suuret struafat ozutetah, nämien biznesoin budžietat ollan pienien valdivoloin budžiettua suurembat- Jälgimäi valdivot da valdivoloin liitot ollah havačuttu huolestumah, mennähgo identitietan myöjät liijan syväle tiedoloin keriändäs da profiloindas, valdivoloi suurembikse piättäjikse.

    Eben Moglenan huolet

    Bohatundan himo panou keksimäh uuzii dengansuandukeinoloi, hos ei zakonallizesti rikollizii, ga morualizesti kyzymyksenalazii. A mintäh rikollizesti tungevuo toizen tiedokoneheh da varrastua hengikohtazet tiijot da ominažuot, ku suat net ilmai? Anna n'amu da rahvas sanelou kaiken varuamattah. Tämä oli Eben Moglenan huoli. Vuvvennu 2010 tuhukuun 10. päivänny amerikkalaine tiedoturvan juridiekan professoru da ohjelmistovällyön juridizen keskuksen (Software Freedom Law Center) perustai Eben Moglen (roinnuh 1959) pidi paginan rubriekal Vällys pilves: Ohjelmiston vällys, yksityžys da tiedoturvu Web 2.0:s da pilvičotaičendas1. Kirjutukses häi ezittelöy komminukaciitehnolougien kehityksen da sellittäy mittuzen varavon se on luadinuh yksityžyölle. Häi varaitti yksityžyön puuttumizes barišakse da ehoitti, kui puolistua yksityžytty. Häi paheksi sidä, ku internetan tuakse on roinnuh biznesua, kudai on ruvennuh käyttämäh internettua tiijon keriändäh, kudamua käyttäjät iče ei ellendetä varata.

    Moglen kirjutti nenga: "Mr Zuckerberg on suavuttanuh kadehtittavan rekordan: Häi on luadinuh ristikanzale enämbi vahinguo migu niken eloiaiganah." Tiettäväine Moglen koroi, ga tozi on, ku Zuckerberg ozutti, kui kommunikacien da ohjelmistoloin metatiedolois voi kehittiä dengakkahan biznesan. Metan keksijy da ižändy Zuckerberg kučuttih USA:n senuattah sellittämäh, kui häi bohatui da puuttuigo häi nenga USA:n prezidentan valličendah. USA:s häi sai 5 miljardan dollaran. Europasgi Meta, kui i Alphabet da Apple ollah suadu miljardoin euroloin struafoi yksityön rikondas. Procesat jatkutah.

    Moglenan ehoitus yksityžyspalvelimekse

    Eben Moglen ehoitti luadimah moizen yksityžysbrujan, kudamal tavalline rahvas vois käyttiä internettua ilmai varavuo yksityzien tiedoloin puutundas kaupputavarakse. Hänen mugah nengoman brujan ei pidäs maksua enämbi sadua dolarua. Se vois perustuo yhten kartin tiedokoneheh, kudaman vois liittiä modemureitittimeh. Ohjelmiston pohjakse pädis Debian Linux, kudai allus algajengi perustuu avvoimen koudan ohjelmih. Debianah voi Debianas helposti azendua Apache palvelinohjelmiston. Nämil nevvoloil moine palvelin vie ei roi. Sih niškoi perustettih FreedomBox fondu da palkattih pieni joukko ruadajii – onnuako sormil lugiettavu lugu – kehittämäh pättäviä ohjelmistuo huogieloih yhten kartin tiedokonehih. (Metas ruadajii on kymmenii tuhanzii, Alphabetas vikse sadoi tuhanzii). Vuvvennu 2019 fondu piästi ilmah FreedomBox sistieman, kudaman ezimerkitodevutus Freedombox Pioneer Edition ruadau Olimex-firman yhten kartin tiedonehel2. Tämä tiedokoneh tovengi maksau vähembi sadua dolarua da ohjelmisto on ilmaine. Sistiemu ruadau toizilgi yhten kartin tiedokonehil, libo miltahto tiedokonehel, kudamal Debian Linux ruadau.

    Linki Eben Moglenan kirjutukseh: Freedom in the Cloud


  • 28.12.2023

    Oma FreedomBox

    Täs kirjutan, kui luajiin ičele Freedombox palvelimen. Enzimäzes sekcies sellitän, midä Freedombox tariččou. Toizes sekcies on omii kogemuksii Freedomboxan nostandas.

    1. FreedomBox – mi se on?

    FreedomBox on kehityksenalaine projektu, kudai tariččou tiedoturvallizii brujii monih kommunikaciitarbehih. Tarvitah liityndy Internettah, palvelintiedokoneh da ohjelmat eri tarkoituksih. Täs sekcies tuttavummo pindupuolizesti FreedomBox palvelimeh da sen ohjelmistoh.

    FreedomBox Pioneer Edition palvelin

    FreedomBoxan tiedokoneh puaksuh on pikkaraine yhten kartin tiedokoneh libo mitah tiedokoneh Debian Linux operuattorusistiemanke, kudamas on riičitty nengomat ohjelmat, kudamat voidas vuodua. Ezimerkitodevutus on kuvan 69€ hindaine FreedomBox Pioneer Edition, 10x7x3 cm3 vakkaine. Se on liitetty Internettah modemal, 10 cm puikkozel.

    Olimex Linuxino Pioneer Edition FreedomBoxan piäkomponentat ollah

    1. Raudahine juaššiekku nenga 10x7x3 cm3, sen sydämes:
    2. ARM processor, 1 GHz, 2 ydimelline
    3. 1 GB RAM-mustuo
    4. Ethernet-čökeh
    5. 2 USB-A čökehty
    6. HDMI-čökeh
    7. virdučökeh da 5V 2A virran čyöttöh niškoi
    8. Micro-USB čökeh ulgozele virdulähtehele
    9. 3.7V 1.4A Li-Po akkumul'ator katkiemattomah virransyöttöh niškoi
    10. Ethernet-kuabeli, virdukuabeli, virdulad'd'ain da 32 BG micro-USB mustokarti.
    Fuabriekan hindua nengomal tiedokonehel (sygyzyl 2023) oli 69€ ilmai arvonlizäveruo.

    Kuvas sežo on D-Link DWM-222 v.1 4G LTE modemu Freedom Boxan čökkehes. Sen hindu on kudakui sama kui palvelimen.

    FreedomBox – ohjelmisto

    Pioneer Edition FreedomBoxan micro-SD kartil on valmehekse azendettu FreedomBox ohjelmisto "normualukäyttäjäh" niškoi, ga sen voi iče azendua https://www.freedombox.org/download/ ohjehien mugah.

    FreedomBox on yksityžys- libo tiedoturvupalvelin. Se tarkoittau sidä, ku vaiku net kommunikacii palvelut, kudamat on tarkoitettu kaikkien kačottavikse, ollah muuttumattominnu kaikkien kačottavannu, da net, kudamat on tarkoitettu yksityžikse, ei puututa toizien kačottavikse. Ual ollah ikonat palvelulois, kudamii FreedomBoxas voi ottua käyttöh. Palveluloin nimet ollah aiga kummallizet, pienel tekstal on lyhyt sellitys. Ylimbäzel rivil ollah azendetut ohjelmat, toizil rivilöil ohjelmat, kudamat azendetah ikonastu painaldamal.


    2. FreedomBox palvelimen azendamine

    FreedomBox sistieman pohjal on Debian operuattorusistiemu, a palvelimen azendamizes tulou vastah vie mondu šeikkua, kudamat ei olla tuttavat tavallizele kodi- libo toimisto-pc:n käyttäjäle. Ual ezitän piäliiniet, kui azendamine meni. FreedomBoxan käzikirjas on tarkembii ohjehii, a äijän jiä "hairuo da opastu" metodan varah. Äijän hairoingi, da opastuin. Ihan enzimäi, mittuzii pordahii myöte azendamine meni.

    1. Internet-liittymy julgizen IP:n ker
    2. kaksisuundaine yhtevys modemanke
    3. FreedomBox palvelimen azendamine
    4. dinuamizen nimipalvelimen azendamine
    5. sertifikuatan hankkimine
    6. ssh-yhtevyksen proubuičendu
    7. coturn, janus da videonevvottelu
    8. muut ohjelmat

    Internet-yhtevys

    Palvelimet tarvitah kaksisuundazen yhtevyön, kudamaspäi piäzöy lugemah ulgopuolistu datua, da kudamas olijua datua piäzöy lugemah ulguopäi. Allukse pidäy tiediä, mittustu Internet-yhtevytty on suadavil. Fundamental'noi probliemu Internet-yhtevyön azendamizes tulou IP v4 adressiloin "vähyös": 32-bittahizii adressiloi on "vai" 232, käytändös vähembi, a rahvastu muailmas on enämbi migu 233. Sentäh prostoile rahvahale ei anneta omua kiindiedy adressii, a vaiku väliaigazesti tarbehen mugah. Operuattoral, hos ei kaikil, voi suaha julgizen IP-adresin, kudai voi vaihtuo konzutahto (ga tavallizesti ei kesken ruaduo). Abuh tullah dinuamizen verkotunnuksen tariččijat (DDNS – Dynamic Domain Name System), kudamil voi suaha kiindien dinuamizen verkotunnuksen DDN. Se menöy nenga: Omas tiedokonehes on ohjelmu, kudai alallizesti kyzelöy operuattoral nygöi käytös olijua IP-adresii, ičel ainos on tiijos oma IP-adressi. Toine ohjelmu ainos adresan muutoksen jälgeh ilmoittau muuttunuon IP-adresin DDNS:äh. Ku ken tahtonou yhtevytty minun tiedokoneheh, häi suau minun oigien IP-adresin DDN:n tagua. Nenga DDN pädöy verkotunnuksekse da sille suau sertifikuatan, kuduadu livaimet nygöi kyzytäh.

    FreedomBox-sistieman azendamine

    1. Ku sinul ei olle Pioneer Edition micro-SD kartii, Kopiruiče micro-SD kartile omah FreedomBox palvelintiedokoneheh pättävy operuattorusistiemu adresispäi freedombox.org/download
    2. Čökkiä mikro-SD karti omah FreedomBox tiedokoneheh da liitä FreedomBox tiedokoneh Ethernet-kuabelil mihtahto Internet-verkoh libo reitittimeh, vie ei tarviče olla julgizen IP:n verko.
    3. Käynnistä FreedomBox tiedokoneh da anna sen ičekseh ruadua kymmenii minutoi, kuni blinkettämine Ethernet-kuabelin tyves azettuu.
    4. Ota toizes tiedokonehespäi Ethernet-kuabelin kauti livaimel yhtevys FreedomBox palvelimeh adresis http://freedombox.local Pidäs tulla nägyvih palvelimen algusivu.
    5. Algusivul registriiruičei ylläpidäjäkse admin da valliče peittosana da vastaile kyzymykseh. Sistiemumen'us voizit ottua käyttöh ssh:n, ku piäzizit terminualalgi FreedomBox palvelimeh.

    Ičel oli suuri vaigevus suaha modemu ruadamah FreedomBox-palvelimenke. Enimät FreedomBox-sistieman ohjelmat kyzytäh julgistu IP-adresii, ga FreedomBox-juaššiekku eibo tunnustannuh minun modemua, kudamas julgizen IP:n SIM-karti oli. Huomain, ku azendamal Freedom-sistieman piäle (X11:n da) network-manager-gnome:n modemu rubei ruadamah. Tämän jälgeh julgizen IP:nke
    6. Valliče sistiemumen'us (kačo kuvua) Dynamic DNS da registriiruičei ddns.freedombox.org adresah da valliče oma dinuamine verkotunnus, minul karjalankieli.fbx.one.
    7. Valliče sistiemumen'us Let's Encrypt da tilua sertifikuattu. Veriän 443 pidäy olla avvoi.
    8. Tämän jälgeh voit vallita da azendua ohjelmumen'un ohjelmii (kačo sekcii 1:n kuvua), ezimerkikse coturn da janus – olet azendanuh muailman yksinkerdazimman videonevvotteluohjelman, kačo kuvua ual!

    Valmis FreedomBox -palvelin

    algusivu


    sistiemumen'u

    Janus -videonevvottelu

    Midä ruadua FreedomBoxanke?

    Oma FreedomBoxan käyttö on vie proubuičendutilas. Sentäh valličin julgizen IP:n liittymäkse minimualizen "laitenetti" liittymän 128 Kb/s kodihpäi, 5 Mb/s koispäi. (Nygöi telefonoperuattorat opitah myvvä rahvahale liittymiä, kudaman yksisuundaine ravevus on 1 Gb/s kodihpäi (hos eihäi se nenga todevu) – nenga 8000-kerdaine minun liittymän ravevuoh!)

    Jogahine palvelimen käyttäi, sanommo iivana, voi luadie omat kodisivut perustamal omale muistialovehele tiijostoluvettelon public_html da sinne index.html da muut verkosivut. Nämii sivuloi lugemah piäzöy adresis https://verkotunnus/~iivana/ Palvelimen ylläpidäi voi luadie kodisivut tiijostopuun kohtah /var/www/html/fbxkodi/. Nämii sivuloi voi lugie adresis https://verkotunnus/fbxkodi/

    Ku ohjelmat coturn da janus oldaneh azendettu, palvelimen kodisivul https://verkotunnus/ nägyy janus-ikonu da sen tagua löydyy minimualine videonevvotteluohjelmu, kudamas voi olla kuuzi ozanottajua kuvan da iänenke.

    Ičel on olluh hyödykäytös ssh yhtevys Ven'alpäi kois olijah FreedomBoxah da siepäi toizel ssh yhtevyksel yliopiston sähköpoštah, kudamah en suorah piäze Ven'alpäi. Oman sähköpoštan klijentan (Roundcube) da palvelimen (Dovecot) sežo voizin azendua.

    Pidäy tiijustua, kuibo vois piästä raviembah kaksisuundazeh julgizen adresin verkoh.


    Jälgiduumii

    FreedomBox ei ole vie valmis joga buaban da died'oin azendettavakse. Vehkehen hindu ei ole este, a azendamine kyzyy vie ekspertan maltuo. Toine suuri este on liitändy Internettah. Ravevuttu da kapasitiettua Internetas olis kylläl da huogiel, a prostoi ristikanzu ei voi suaha omua kiindiedy IP-adressii da verkotunnustu kaksisuundazeh kommunikacies. Ozittain syy täh tehnilline – IPv4-addressiloin vähys. Konzubo IPv6 tullou argeh? Toine syy, mintäh julgizen IP:n internettua ei tarita rahvahale, on se, ku kaksisuundaine liikendeh avuas tien rikollizile krakkeriloile suojuamattomih tiedokonehih. Kolmas syy on se, ku tiedoliikendeh on operuattoroin biznesua da suoru aziekas–aziekas kommunikacii syös heijän biznesua. Ja vie nelläs syy: Valdivotgi ei suvaija sidä, ku rahvas kommunikuičis keskenäh peitokaldi valdivovallan tiedämättäh.
    Freedomboxan kehittäjien kodisivu: Freedombox.org

  • 7.5.2024
    Olen azendanuh omale tiedokonehele Jitsi videonevvotteluohjelman. Sidä voi käyttiä livaimel da käytön voi peittiä ulgopuolizil. En ole vie kerrinnyh proubuija kui se ruadau minun Raspberry Pi tiedokonehel da julgizen IP:n laitehliityndäl.