Jo järgieh valdah nostuo tämä haldivo andoi tietä, ku häi andau tävven da yhtehizen armavon amnistien kaikil rahvahan azien täh veäritettylöil da suudittuloil, ku häi soattau aiga tävven da yhtehizen vällän vierokunnil, kerävölöil da kirjoinpečatoindal, ku häi andau tävven vallan kaikil kielilöl da rahvahil valdukunnas dai myödäy rahvahil suuremban vallan olla ozal omis erihalličuslaitoksis Siid yhtes kuuloitekses da senjälles uvves, erähie päivie jällemmän annetus, Martan 6:nnen päivän kuuloitekses tämä haldivo tiijätti, ku hänel on mieli andoa rahvahal moine valdu ku rahvas iče soau loadie da leppie pohjuszakonatgi libo yhtehizet pohjustajat zakonat uvvel Ven'an valdukunnal. Nämät häi soau loadie suures pohjustat'as, yhtehizes rahvahalliskerahmos kudaman haldivo terväh kuččuu tukkuh libo Piiterih libo Moskovah. Täh kerahmoh soahah kai Ven'anmoan eläjät da rahvahat työndeä omat evusmehet, nenämehet, silleh, jotta Ven'anmoa joga elajäl on valdu olla ozal evusnekkoin valličendas. Täs kerahmos rahvahal, hänen työttylöil miehil on valdu, kui muga ollou mieli muvvota da muuttoa valdukundu hos suurekse vällinäizekse tazavallakse, respublikakse, miittyöt ollah Francie i Šveicarie, da mittyzes valdukunnas on valdu ainos rahvahan tagan.
Siid yhtes suures kerahmos, sanotah, Ven'anmoan eri rahvahat, kudamil on jyrkkäh toine toizes eriže-oliju, erimoino kieli da omat eri loaduizet, vanhat eloksenvirrat, i kudamat eletäh omal yhtehizel alustal, ne soahah omien evusniekkoin vuo sihgi pyrgiekseh, ku hejjän elettävis moalois kuvattas erinäizie ozie Ven'an valdukunnas, moizie pienie ozavaldovehie, kudamieh rahvas iče sais akkiloija omat lähembäizet aziet Moiziegi valdukundie on ilmal olemas, kui koavakse Pohjais-Amerikan Yhtysvallat. Moizes eri alovehes on ičel rahvahal valdu kallata, sanotah koavakse, školadielot, se on, miittyöt školat i äjjygo heidy pidäs, dai mil kielel tulis opastoa, sen piäl voolostin da mieron aziet, se on, kulleh on heis ižandus, da herrat azetettua, dai vie omat moanpiendu-aziet i omas keskes kerättävät vevot. Tiettäväine on, siid valdovehes i kirikköhizet dielot azetellah mielehizikse, se on, mih kieleh Jumalan sanoa pidäy kuuloittoa da vieron azeidu opastoa. Tämänmoizil ozinaizil valdovehil on poaksuh i omat vallan kerahmot i oma erinäine ozahalličus, kudamat tiettäväine, ollah käenalaizet valdukunnan yhtehizel vallankerahmol da yhtehizel halličuksel. Nengoine valdukundu mainitah yhtysvaldukundu. Iel-sanotun ozavaldovehen olendu on nygöoi, jo ennen pohjustajoa Ven'anmoan yhtehiskerahmuo, annettu Estl'andiel, ga Pol'šal i Suomel on toivotettu vie suurembi erivaldu.
Ristikansat, karjalaizet! kai Livvin da Karjalan rahvas Oloneckois i Arhangel'skois gubernijas! Emmogo myögi rubies duumaimah tämän moizie azeidu täl suurel vällävyndän da havaičundan kodvaizel, täl suurel Ven'an valdukunnan uvvistundukerral, ennensanotun kallehen kerahmon iel? Emmogo pidäs tädä kumman suurdu aigoa omikse hyvikse, aigoa, mi annetah kaikil Ven'anmoan rahvahil? Emmogo työndäs omie evusniekkoi toah kerahmoh? Onhaj mejjängi rahvas, karjalaizet, livviköit, oma erimoine rahvas kudamal on oma eriloaduine mieli, kudamal on omat ammuizet virrat, i kudai eläy omal eri alovehel. Tozi on, mejjän rahvas luvukas ei ole, toistusadua tuhattu hengie vain, vai hänen elandu alustu on vägi suuri da uhteläine. Stroičan kondulois ielleh Kandulahteh, Loadogan Suomen rajas ielleh Oniegan i Valgien meren lähil on häi levinnyh; teäl eläy yksi karjalaine livviköi rahvas. Pohjas Kemin da Povencan ujezdois hos ollou paginloadu vähäizel erimoine kui suvemban Petroskoin da Anuksen ujezdois. Ga yhtelleh myö yhty pagizemmo kieldy, kaikin ellendämmö myö toine toizen paginan. Yksi on meil i nero, yhtet on meil vajavuot da heät. Emmogo tahtone myögi yhtes toizien ker omoa hyvytty kaččuo?
Tiettäväine: paras olis toallaine erivaldovehen soandu, no neprimenno mejjän pidäs soaha oma kieli školih i kirikkölöih, i kai herrat omakielizikse, no kummugo ois, jotta omat miehet kaikis virrois oldas? Mugahaj kuuloittelou nygyine halličuski.
Sidämyö — kerävy läz-eläjien ker yhteh da arvoittelei aziedu! Pie kerahmuo da paginoa täs dielos! Tämä ei ole nygöj varrattau azie, tämä ei ole vai myvvätty, se on käskiettygi. Opi iällilleh aziedu duumaija sego ičekseh sego mieron keskes, dai valliče, ajan tulduo, pädijät miehet oman rahvahan keskes da työnnä heidy Ven'an valdukunnan tulieh suureh rahvahalliskerahmoh
Nengalei sanotah uziet vellet karjalaizet dai vasta rodinuh "Karjalan ylendys-seura".
Helsinki 1917, K. F. Puromiehen Kirjapaino OY.